USA ja Kanada turistid on Costa Rica kylastusrohkuse poolest esikohal ja neid on siin t6esti palju. Turisminduses t88tades olen kokku puutunud v2ga erinevate rahvustega, aga mis teha - s2ravamad p2rlid on p2rit USA turistidelt.
Mulle yldiselt ei meeldi yldistused. Seep2rast ytlen kohe 2ra, et see kirjutis ei ole yldistus ameeriklastest - need on vaid m6ned t2helepanekud, mis on mind sygavalt (v6i veel sygavamalt) h2mmastanud.
Ja teate miks veel see ei saa olla yldistus? Sest yks mu parimad s6brannasid abiellub suvel ameeriklasega, nii et ilmselgelt on hoopis teistmoodi s2ravaid ameeriklasi :)
T88tasin v2ikeses butiikhotellis. yhel hommikul tuiskas vastuv6ttu yks hotelli kylaline, selline sportlik 30ndates naisterahavas. Hambas ristis alustas kirumist. "Ma ei saa aru, miks see joga siin nii kallis on?!", "Ma ei saa aru, kuidas mu s6branna sai mulle nii teha, et otsustas oma pulmad siin Costa Ricas pidada?", "Siin on nii kalli k6ik, ma ei saa aru, kuidas siin k6ik nii kallis on???!". Ta oli juba p2ris endast v2ljas, siis j2i vait ja siis ma sain aru et ... need ei olnundki retoorilised kysimused. Noh, selle 6udselt 6ela s6branna 6igustuseks ei olnud mul muidugi midagi 8elda, nii ma siis ohkisin ka kallite hindade yle. See teda muidugi ei rahustanud. L6petuseks teatas ta pysti krapsates, et see kuradi Costa Rica on k6ige kallim saar, kus ta kunagi k2inud on! No ausalt, ta oli ilusa inimese kohta juba nii 2rritunud, et kui ma oleks talle teatanud, et Costa rica pole saar, oleks see ilmselgelt olnud viimane piisk tema karikasse ja kes teab mis siis veel juhtunud oleks...
Elan 3 km Manuel Antonio rahvuspargist. Ehk siis t2iesti Vaikse ookeani 22res. Pargis on yks ilus poolsaar, umbes 60 meetri laiune ja see eraldab kahte ilusat randa. Kord oli mu s6ber Tony yhe ameeriklaste grupiga pargituuril. Olid yhes rannas, nautisid selle ilu, tegid pilte, r22kisid loodusest, ookeanist - noh, tavaline. Siis l2ksid teise randa ehk siis k6ndisid umbes 60 meetrit. J6udnud teise randa, teatas yks kolmekymnendates naine: "Nii et nyyd oleme siis Kariibi mere 22res.". Eeeeeee??????????? Jah, kaardi peal paistab Costa Rica t6esti kitsa ribana, aga uskuge mind (ka teie, ameeriklased:)) - see on rohkem kui 60 meetrit. Ja siinkohal avaldan austust oma s6brale, kellel kuuldavasti 6nnestus l6puni profesionaalseks j22da ja t6sise k6nemaneeriga rikkuda naise "t2itunud" unelm solistada varbaid m6nusas Kariibi meres.
Olime Angelaga baaris. Meie juurde tulid 3 ameerika kutti, nii 25 ringis ma pakun.
Yks neist: Kust te p2rit olete?
Meie: Eestist
Nemad: ???
Mina: V2ike riik Soomest l6unas
Yks neist (Heureka h22lega): Aaaa.. Argentiina!!!
Meie: ?????????
No further comments needes, I guess.
Kontoris. Mina ja marketingi manager m6lemad omas mullis t88d tegemas, kui sisse k6nnib umbes 60ndates meesterahvas (v6ite arvata mis riigist). Teatas, et elab siin l2hedal hotellis ja igal hommikul n2eb yhte musta lindu, kelle saba on selline (ja teeb mingi hiiglama imeliku ebam22rase kaarekujulise liigutuse). "Mis lind see on?". Noh, ma teatasin tagasihoidliku viisakusega, et ma siinseid linnusorte t6esti ei tunne ja kui tunnekski, siis ilmselt ingliskeelse liiginimetusega j22ks nii v6i teisiti h2tta. Mees kamandas mind, et kysigu ma siis kolleegilt. Kysisin siis Randallilt, kes oli juba vahepeal oma t88sse j2lle sukeldunud, et kas tema teab sellest "imeliselt osavalt ja detailselt" (no nii ma muidugi ei 8elnud, aga m6tlesin) linnuliigist midagi. Ka Randall ei teadnud. 6igemini, ta pakkus, et ehk v6iks olla yks liik, aga et kuna ta pole n2inud seda lindu ja kirjeldus pole v2ga detailne, siis ei tea ta t2pselt 8elda. Selle peale ahmis mees 6hku ja kysis: "No kuidas te ei tea?!?!? Te elate siin?!?? Ma tahan ju raamatut osta, kus see lind sees oleks". Jah, me elame siin. Troopilises (!) kliimas, kus jah - t6esti on ainult yks must linnuliik. Ja k6ik need, kes t6eliseks siin loodusgiidiks saada tahavad ja selle nimel jumal-teab-kui-palju linnuliike higistades selgeks peavad 6ppima- need rapsivad niisama. Kui teil m6ne liigi kohta kysimusi tekib, siis p88rduga muidugi kontorit88liste poole. Nad ju elavad siin. Ofkooors.
Selle lyhikese aja jooksul olen juba v2lja selgitanud ameeriklaste lemmikanekdoodi. Nad asuvad seda erilise 6hina ja uhkustundega (!) vestma siis, kui avastavad, et keegi r22gib rohkem keeli kui tema v66rkeel.
Niisiis.
"Kuidas nimetatakse inimest, kes r22gib palju keeli? - Polyglott."
"Kuidas nimetatkse inimest, kes r22gib kahte keelt? - Kakskeelne (bilingual inglise keeles)"
"Kuidas nimetatakse inimest, kes r22gib yhte keelt? - Ameeriklane". - Ja siis pugistavad nad hirmsasti naerda. Ma ei ytle midagi.
Kohalikud kutsuvad siin ameeriklasi gringodeks/gringadeks (vastavalt siis mees- ja naissoost). Alguses mulle tundus, et see on selline neutraalne v2ljend, nagu ticod/ticad (costarikalased), aga yha enam on mul tunne, et see on pigem sellise negatiivse varjundiga. Nii et mul ei olnud yldse kahju, et kui yks kole ja rumal meesterahvas, kelle keha oli juba niigi koledate t2toveeringutega kaetud, teatas, et kavatseb omale t2toveeriga "Guapo gringo" (guapo on ilus,n2gus). Grammatiliselt ebakorrektne, valetav (polnud ta mingi guapo) ja s6na "gringo" kasutav t2toveering. Sweeeeet:)
Aga muidu on nad toredad.
Thursday, February 16, 2012
Sunday, January 15, 2012
Ja siis tuleb minu esimene kirjatükk peatükist „Costa Rica. Peatükk 2“. Otseloomulikult olin ma vahepeal oma blogi parooli ära unustanud ega vaevanud ennast selle vahetamisega. Aga nüüd, kaks päeva tagasi keset töö päeva tuli see mulle pähe. Võibolla oli see märgiks, et on aeg oma kahe kuu tagune jutt üles riputada.
Nii et ...
Reis oli pikk ja toreda Liisi asemel istus alates Frankfurtist minu kõrval üks sakslane. Iseenesest päris nägus, aga ta aktsiad läksid alla, kui ta aeg-ajalt mind silmad rõngad peas vaatama unustas. Need sakslased on ikka imelikud.
Jälle pidin tõdema, et naisametnikud lennujaamas (või kuidas iganes neid ka ei nimetata)... no sealt ikka ei tule midagi head. Kui Kerttuga New Yorki lennujaamas kinni olime, nipsutas üks ülbik tädi oma koledaid sõrmi ja teatas, et tema ei saa midagi teha meie aitamiseks (big fat lie, muidugi!). Kui Liisiga Costa Ricasse sõitsime, hakkas üks Frankurti lennujaama pahura näoga tädi pärima, millal me Costa Ricast ära läheme. Asi tipnes sellega, et see tädi jauras niikaua, kui pidime suvalised Miami lennupiletid ostma, et ta saaks ikka kindel olla, et me Costa Ricast õigel ajal (eurooplaste puhul siis 3 kuu jooksul pärast riiki sisenemist) lahkume. Nõme! Ta oleks võinud lihtsalt õnnelik olla, et me Frankfurtist lahkume. Ja nüüd siis ... 3. novembri varahommikul päris Costa Rica lennujaama tädi, millal riigist lahkun. Mina vastu, et umbes 20. detsembri paiku. Nüüd pidi siis tegelikult järgnema see koht, kus tema paneb templi, kuhu kirjutab 90 päeva ja mina olen lihtsalt õnnelik. Panigi templi, aga ega ma kohe uurima ei asunud, sest ma just ju kirjutasin, kuidas kõik minema pidi. Olin lennujaamast peaaegu väljas juba, kui vaatasin passi ja tempel, kus on kirjas ... 18 päeva! WTF!!? Ma muideks ei kasuta seda lühendit, aga no raske oli siia midagi sobivamat leida. Lühike arvutus ja ... muidugi – 3. novembrist 20.detsembrini ongi ju täpselt 18 päeva. Tubli, tädi!
Ja ma tean, et niisama vinguda ei ole ilus. Seepärast pakun ka lihtsa lahenduse: ametnikud peaksid teenindama vastassoo esindajaid. Mulle tundub, et siis oleks ikka kõik poole õnnelikumad.
18 toredat päeva passis tähendas niisiis, et pean kiiremas korras Panamas ära käima. Nii-öelda tavapärane protseduur, aga kui seda korduvalt teha, siis eriti ei viitsi enam. Õnneks vedas mul ja Margiti ämeerika peika Billy pidi ka piirile minema. Aga selle asemel, et üks öö Panamas veeta, teadis Billy, et piiril toimub ametnike vahetus kell 3 päeval. Vot selline informatsioon on meil kasutada – nagu pärispätid. Seega lihtne – hommikul kella 11 ajal „lahkusime“ Costa Ricast ja „läksime“ Panamasse. Tegelikult kolasime neli tundi piiril. Same old same: sigin-sagin, palju odavamate hindadega kummalisi ja veel kummalisemaid poode.
Esimene peatus oli McDonalds. Kuna see paistab ulme popp koht olevat, mõtlesin, et olen kaval ja tasun oma ostu eest 100-dollarilisega, sest teadin juba, et iga pood sellist suurt raha ei vaheta. Küsisin poisilt, kas tal on mulle tagasi anda, tema naeratas laialt ja vastas jaatavalt. Peagi oli letis mingi ilmselt tähtsam onu - vahetusvanem, teenindusjuht vms. Rahabossude värk . Ilus vihik ilmus letile ja ta küsis mu pildiga dokumenti. Rahabossude värk . Tema asus hoolega kirjutama, mina vahtisin niisama ringi. Järsku pöördus ta minu poole ja küsis, mis mu perekonnanimi on, sest eesnimi („Juhikuga“) oli tal juba kirjas. So watch out – driving license is in da city!
Piiri peal asub eelmisel aastal valminud CityMall. Sealsamas asub ka McDonalds. No tegelikult annab see täitsa kaubamaja mõõdu välja. Isegi Gucci ja Tommy Hilfiger’i nurgad on olemas ja puha. No ikka uhke värk. WC-ga on natuke vähem uhkem lugu. Kuskil toidupoe taga nurgas on 2 X 2 kabiini, vastavalt siis meestele ja naistele. Uksel seisab tädi, kes jagab soovijatele tualettpaberit. Ja siis vahepeal tõmbab tikku ja vaatab seda unistaval pilgul, kuni see ära põleb. Vot nii, mu sõbrad, peletatakse haisu. See tualett on muuseas tasuta. Ja Viru kaubanduskeskuse veel koledamini haisevate tualettide kasutamise eest pidin ma viimane kord 20 eurosenti välja käima. Palun väga! Kus on tikupõletaja, küsin mina?!
Meie Costa Ricasse „tagasi tulemine“ ei läinud muidugi päris viperusteta. Olime juba riiki sisse registreerimas. Enne meid oli üks ameeriklane ja kohe-kohe oli Billy kord, kui ta järsku läbi hammaste sistas „Fuccckkkk! I am fucckkkkkked“ (ma ei ole mingi ropp, ma ainult tsiteerin, onju). Nonii... Ta avastas just, et tema lennupiletil seisab lennuaeg veebruar 2011. Fantastiline ... kujutasin juba ette, kuidas ma emale vanglast helistan. Sest kui Billyl avastatakse mitte just kõige õigem lennupilet ja mina temaga koos olen, siis .. noh, ei pea just Sherlock olema. Ametnik (meessoost!!!) küsiski lennupiletit, Billy andis, õnneks ta väga ei vaadanud, lõi templi ja kõik. Minuga läks sama kiirelt. Veel enam, see mees lõi küll templi, aga päevade arvu ei kirjutanud. No me siis kirjutasime Billyga ise – lubasime endil veel 90 päeva Costa Ricas olla :)
Nii et ...
Reis oli pikk ja toreda Liisi asemel istus alates Frankfurtist minu kõrval üks sakslane. Iseenesest päris nägus, aga ta aktsiad läksid alla, kui ta aeg-ajalt mind silmad rõngad peas vaatama unustas. Need sakslased on ikka imelikud.
Jälle pidin tõdema, et naisametnikud lennujaamas (või kuidas iganes neid ka ei nimetata)... no sealt ikka ei tule midagi head. Kui Kerttuga New Yorki lennujaamas kinni olime, nipsutas üks ülbik tädi oma koledaid sõrmi ja teatas, et tema ei saa midagi teha meie aitamiseks (big fat lie, muidugi!). Kui Liisiga Costa Ricasse sõitsime, hakkas üks Frankurti lennujaama pahura näoga tädi pärima, millal me Costa Ricast ära läheme. Asi tipnes sellega, et see tädi jauras niikaua, kui pidime suvalised Miami lennupiletid ostma, et ta saaks ikka kindel olla, et me Costa Ricast õigel ajal (eurooplaste puhul siis 3 kuu jooksul pärast riiki sisenemist) lahkume. Nõme! Ta oleks võinud lihtsalt õnnelik olla, et me Frankfurtist lahkume. Ja nüüd siis ... 3. novembri varahommikul päris Costa Rica lennujaama tädi, millal riigist lahkun. Mina vastu, et umbes 20. detsembri paiku. Nüüd pidi siis tegelikult järgnema see koht, kus tema paneb templi, kuhu kirjutab 90 päeva ja mina olen lihtsalt õnnelik. Panigi templi, aga ega ma kohe uurima ei asunud, sest ma just ju kirjutasin, kuidas kõik minema pidi. Olin lennujaamast peaaegu väljas juba, kui vaatasin passi ja tempel, kus on kirjas ... 18 päeva! WTF!!? Ma muideks ei kasuta seda lühendit, aga no raske oli siia midagi sobivamat leida. Lühike arvutus ja ... muidugi – 3. novembrist 20.detsembrini ongi ju täpselt 18 päeva. Tubli, tädi!
Ja ma tean, et niisama vinguda ei ole ilus. Seepärast pakun ka lihtsa lahenduse: ametnikud peaksid teenindama vastassoo esindajaid. Mulle tundub, et siis oleks ikka kõik poole õnnelikumad.
18 toredat päeva passis tähendas niisiis, et pean kiiremas korras Panamas ära käima. Nii-öelda tavapärane protseduur, aga kui seda korduvalt teha, siis eriti ei viitsi enam. Õnneks vedas mul ja Margiti ämeerika peika Billy pidi ka piirile minema. Aga selle asemel, et üks öö Panamas veeta, teadis Billy, et piiril toimub ametnike vahetus kell 3 päeval. Vot selline informatsioon on meil kasutada – nagu pärispätid. Seega lihtne – hommikul kella 11 ajal „lahkusime“ Costa Ricast ja „läksime“ Panamasse. Tegelikult kolasime neli tundi piiril. Same old same: sigin-sagin, palju odavamate hindadega kummalisi ja veel kummalisemaid poode.
Esimene peatus oli McDonalds. Kuna see paistab ulme popp koht olevat, mõtlesin, et olen kaval ja tasun oma ostu eest 100-dollarilisega, sest teadin juba, et iga pood sellist suurt raha ei vaheta. Küsisin poisilt, kas tal on mulle tagasi anda, tema naeratas laialt ja vastas jaatavalt. Peagi oli letis mingi ilmselt tähtsam onu - vahetusvanem, teenindusjuht vms. Rahabossude värk . Ilus vihik ilmus letile ja ta küsis mu pildiga dokumenti. Rahabossude värk . Tema asus hoolega kirjutama, mina vahtisin niisama ringi. Järsku pöördus ta minu poole ja küsis, mis mu perekonnanimi on, sest eesnimi („Juhikuga“) oli tal juba kirjas. So watch out – driving license is in da city!
Piiri peal asub eelmisel aastal valminud CityMall. Sealsamas asub ka McDonalds. No tegelikult annab see täitsa kaubamaja mõõdu välja. Isegi Gucci ja Tommy Hilfiger’i nurgad on olemas ja puha. No ikka uhke värk. WC-ga on natuke vähem uhkem lugu. Kuskil toidupoe taga nurgas on 2 X 2 kabiini, vastavalt siis meestele ja naistele. Uksel seisab tädi, kes jagab soovijatele tualettpaberit. Ja siis vahepeal tõmbab tikku ja vaatab seda unistaval pilgul, kuni see ära põleb. Vot nii, mu sõbrad, peletatakse haisu. See tualett on muuseas tasuta. Ja Viru kaubanduskeskuse veel koledamini haisevate tualettide kasutamise eest pidin ma viimane kord 20 eurosenti välja käima. Palun väga! Kus on tikupõletaja, küsin mina?!
Meie Costa Ricasse „tagasi tulemine“ ei läinud muidugi päris viperusteta. Olime juba riiki sisse registreerimas. Enne meid oli üks ameeriklane ja kohe-kohe oli Billy kord, kui ta järsku läbi hammaste sistas „Fuccckkkk! I am fucckkkkkked“ (ma ei ole mingi ropp, ma ainult tsiteerin, onju). Nonii... Ta avastas just, et tema lennupiletil seisab lennuaeg veebruar 2011. Fantastiline ... kujutasin juba ette, kuidas ma emale vanglast helistan. Sest kui Billyl avastatakse mitte just kõige õigem lennupilet ja mina temaga koos olen, siis .. noh, ei pea just Sherlock olema. Ametnik (meessoost!!!) küsiski lennupiletit, Billy andis, õnneks ta väga ei vaadanud, lõi templi ja kõik. Minuga läks sama kiirelt. Veel enam, see mees lõi küll templi, aga päevade arvu ei kirjutanud. No me siis kirjutasime Billyga ise – lubasime endil veel 90 päeva Costa Ricas olla :)
Subscribe to:
Posts (Atom)